Sugupuu

See on minu sugupuu.

Meie teeme Peetriga Tartu Ülikoolist.

Tartu ülikool asutati aastal 1632 ning see on vanim ning suurim Tartus tegutsev Ülikool.

Tartu ülikooli rektor on 2007 aastast Alar Karis ,ülikoolil on 10 teaduskonda ning 5 kolledžit.

Tartu Ülikoolil on olnud mitu võimu:Rootsi aeg , Vene keisri-

aeg ja Eesti aeg.

Tartu Ülikoolil on olnud ka mitu erinevat nime:Ladina keelne nimi:Universitas Tartuensis ja

Rootsi aja nimi:Academia Dorpatensise.

Ülikoolis oli asutamise ajal neli teaduskonda:filosoofia-, usu-, -õigus ja arstiteaduskond.

Vihmauss

VIHMAUSSI LÜHITUTVUSTUS

Eluvormina on vihmauss palja silmaga nähtav ja käega katsutav pehme, jalgadeta, lülistunud loomake. Igal lülil on kaheksa pisikest harjast, mida tunneme vastukarva silitades. Loom koosneb kahest üksteise sisse monteeritud torust: välimine on kehasein, sisemine soolikas, muud siseelundid mahuvad nende kahe toru vahele. Eesotsas paikneb suu, tagaotsas pärak. Silmi ega kõrvu pole. Elab mullas, sööb mulda. Täiskasvanul on ümber mitme kehalüli heledam, näärmeline nahapaksend, mida nimetatakse vööks; seda läheb vaja sigimisel.

EESTI VIHMAUSSID

• Harilik vihmauss- kuni 30 cm pikk, kõige suurem, elab sügaval.
• Punane vihmauss- kuni 15 cm, väga liikuv, elab kõdukihis ja mulla ülemises kihis.
• Tume vihmauss- kuni 85 mm elab mullas ja kõdukihis, pole haritavates muldades.
• Suur mullauss- väga sarnane hariliku vihmaussiga, eristatakse tunnuste järgi, mida palja silmaga ei näe.
• Harilik mullauss- kuni 17 cm, meie kõige arvukam liik.
• Roheline mullauss- kuni 85 mm, eelistab niiskemaid looduslikke muldi.
• Roosa mullauss- kuni 15 cm, nii haritavates kui looduslikes muldades.
• Piimjas soouss- 18 cm, looduslikud niisked mullad.
• Sinakas soouss- kuni 18 cm, seni leitud vaid Tallinna Botaanikaaia mullast.
• Nelikant- kalduss- kuni 67 mm, elab märjas mullas, veekogude kallastel, ka madalates mageveekogudes.
• Kaheksakant-kõduuss- kuni 6 cm, elab ainult metsakõdus.
• Peen kõduuss- 6 cm, elab kõdus ja vahel mullas.
• Sõnnikuuss- kuni 13 cm, elab ainult kõdunevas sõnnikus ja kompostis, ainuke liik, keda inimene on äri eesmärgil kultuuristanud.

VIHMAUSSI EHITUS

Vihmaussid hingavad otse läbi pindmise limanaha. Õhu käes või liiga kuivas mullas niisutab kehapinda vähehaaval kehamahl, mida eristavad pisikesed avad iga kehalüli seljapoolel. Veresoontes kannab hapnikku laiali punane hemoglobiin nagu meilgi, kuid see pole verelibledesse koondunud, vaid vereplasmas laiali. Pikk seljasoon kehaõõnes pumpab verd ettepoole, väiksematesse harudesse ja kapillaaridesse. Ka mõned harusooned eespoolsetes lülides võivad südame kombel tuksuda. Teises suures pikisoones, kõhupoolel läheb veri isevoolu jälle tahapoole.

Maksa asemel talitleb vihmaussidel eriliste rakkude kiht soolel ja suurematel veresoontel, mis kogub endasse ka ainevahetuse ülejääke. Kõige äkilisem jäätmetest vabanemise viis on vihmaussil sabast ilmajäämine, mida ta küll vabatahtlikult ei tee. Asemele kasvab uus saba, jälle noor ja hele.

Vihmaussipisike peaaju asub seljapoolel suuõõne kohal. Palju suurem ja olulisem on kõhtmine aju- pikk närvikoe väät läbi kogu keha, igas lülis pooliseseisev närvitänk. Läbi kogu kõhtmise aju kulgeb kolm eriti jämedat närvikiudu. Neid mööda jookseb häire, kui on vaja kähku keha kokku tõmmata, et ohu eest põgeneda: mööda keskmist kiudu eest tahapoole, äärmisi kiude pidi tagant ette. Peale närvisignaalide toimib aju ka sisenõristusnäärmena, eristades hormoone.

Silmi vihmaussil pole, aga kehaseinas leidub valgustundlikke rakke, et teaks valgust ära tunda ja sellest hoiduda. Maitsmis- ja kompimismeel on olemas. Kõige tundlikum on eesots, mis peab kulgemisel teed valima ja söödavat leidma. Helisid eristab loom kompimismeelega, maa värisemisena. Mingil määral on tal ka mälu, nagu on näidanud katsed labürintides.

VIHMAUSSI ELUKESKKOND, LIIKUMINE JA TOITUMINE

Vihmaussid  on mullafauna võimsamad esindajad , kes ületavad kõiki teisi biomassi, hingamise intensiivsuse ja mulla struktuuri parandamise võime poolest. Maailma teadlaste andmeil on vihmaussidel mullas tohutu käigusüsteem. Rohumaa ühel hektaril võib olla kuni 9000 km käike.

Igal liigil on oma eelistused. Muld on nagu kolmekorruseline maja. Ülemisel korrusel , kõdunevate kõrte ja lehtede kihis elavad väikesed, hästi liikuvad ja tumedat värvi liigid: kaheksakant kõduuss, peen kõduuss, tume vihmauss. Veidi allpool, rohujuurte vahel tegutseb neist suurem punane vihmauss. Kõik neli liiguvad horisontaalsuunas, kuid sügavamale, tiheda mulla sisse ei tiku. Seepärast on neil õhuke kehasein, katsudes tunduvad nad vedelad. Nad söövad vähelagunenud taimejäänuseid. Tumepunane nahapigment kaitseb neid juhusliku päikesepõletuse eest.

Keskmisel korrusel, paarikümne sentimeetri sügavusel sõmeras mullas rändavad ringi harilik mullauss ja roosa mullauss, need on heledad ja läbipaistva nahaga. Nad on aeglasemad, aga lihaselise  tihke kehaga. Neelavad lagunenud huumust, mis on vähem toitev kui taimetükid. Uruavadest pressitakse välja roojakuhilaid.

Kõige vägevamate, hariliku vihmaussi ja suure mullaussi kodu on keldrikorrusel. Nende urud küünivad ühe või isegi kahe meetri sügavusele, savi ja räha sisse. Ussid on pikad ja jämedad, peaaegu musta eesotsaga, kuid helehalli lameda sabaga. Tume pigment on sellepärast, et nad käivad vahel maapinnal. Ülal käia on vaja, sest paljas savi ei toida.

Roheline mullauss ja piimjas soouss tahavad niiskemat mulda, viimane ka lubjarikkamat. Pisike, kandilise sabaga nelikant-kalduss elab jõe- ja järvekallastel märjas mullas, vahel päris madalas vees, eriti allikates. Kollase-punasevöödilise keha ja teravalt lõhnava kollase kehamahlaga sõnniku-uss elab lautade ligidal sõnnikus, kompostis või mädanevas põhus.

Enamik vihmausse jahedust ei pelga. Vihmausside mõnusaim aeg algab sügisvihmadega ja kestab maa lõpliku külmumiseni. Talveks taanduvad nad sügavamale või keeravad end mullas sõlme, tühjendavad soole, kattuvad limakapsliga ja jäävad saatuse hoolde. Nii võivad nad ka kergelt külmunud mullas, alajahtunult vastu pidada. Kui kehamahlad jäätuvad , siis tuleb surm.

Vihmaussid kasutavad liikumiseks lihaseid, vesiskeletti ja harjaseid. Kehasein koosneb ringlihaste ja pikilihaste kihist, lülid on üksteisest vaheseintega eraldatud ja nende õõned vedelikku, soolikat ja muid siseelundeid täis. Kui pikilihased kokku tõmbuvad, suruvad nad kehalülisid lühemaks ja jämedamaks; ringlihased jälle pikemaks ja peenemaks. Sellised kokkutõmbelained liiguvad vaheldumisi eest tahapoole. Eespoolne osa peeneneb ja nihkub ettepoole, siis jämeneb ja tõmbab järgmisi, parasjagu peenenevaid lülisid järele. Tahapoole suunatud harjased ankurdavad paisunud lülisid uru seinte külge. Väga tihedast mullast võib uss end ka tasapisi läbi süüa.

Vihmaussid neelavad kõike: huumust, liivateri ning kõdunevaid taimetükke koos seeneniitide, pisiloomade ja bakteritega. „ Alumise  korruse” loomad  käivad maapinnalt taimelehti toomas. Seeditakse mitmesuguseid pisioleseid, eriti seeneniite, vetikaid ja ainurakseid.

Suurem osa neelatud mineraalsest või orgaanilisest massist tuleb varsti ussi taguotsast välja. Kõdukihis liikuvatel ussidel pudeneb see lihtsalt siia-sinna;sügavamal elavad loomad tihendavad rooja ja lima seguga oma urgude seinu ning ülejäägi suruvad uruavast maapinnale. Pisikeste kägarate ( koproliitide) all on auguke. Meie vihmausside hunnikud on kuni paari sentimeetri kõrgused ja mõne grammi raskused.

Vihmaussi väljaheide pole enam sama, mis neelatud muld. Mullaosakesed on soolelimaga sõmerateks kleebitud. Muld on täis vihmausside hargnevaid ja omavahel liituvaid urge nagu labürint. Piki urgusid pääsevad õhk, vesi ja taimedest tekkinud huumus kiiremini sügavamale, huumus seguneb liiva  ning saviga. Mahajäetud urgudesse tungivad taimejuured.

Vihmaussid moodustavad umbes poole mullafauna biomassist, s.t. kaaluvad sama palju kui kõik teised loomad mullas kokku. Tõenäoliselt kaaluvad kõik maailma vihmaussid üheskoos rohkem kui kõik maismaaimetajad.

Iga uss neelab päevas umbes niisama palju mulda, kui ta ise kaalub. Vihmaussid töötavad aasta jooksul läbi kümneid või sadu tonne mulda hektari kohta. Tänu sellele on muld sõmeraline, imab hästi vett ja on rikas pisiolestest.

Lugemiskontroll

Eduard Bornhöhe “Tasuja”

1.Kirjuta nime järel selgitus, kes tegelane on:

Vahur –Jaanuse vägilasest vanaisa

Tambet –Jaanuse isa ja Vahuri poeg

Metsa Jaanus–Peategelane Tasuja tugev ja kartmatu

Oodo –Raamatu alguses oli ta hea ,aga raamatu lõpus oli ta Jaanuse suurim vaenlane

Emmi –Jaanus armastas teda ja ta oli Oodo õde

Rüütel Kuuno –Ta armastas Emmit ja loo lõpus halastas Jaanus talle ja ei tapnud teda

Prohvet Pärt –Ta õpetas Jaanust vehklema ja austas teda väga ning elas koopas

Maanus –Vaene poisiklutt keda Oodo tahtis piitsaga lüüa ja põgenes Jaanuse juurde raamatu keskel

2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Mida ta ütles oma surivoodil?

3.Kirjelda Tambeti ja vana mõisahärra suhteid!

4.Iseloomusta Oodot, kuidas Oodo iseloom mõjutas sündmuste käiku?

5.Kuidas iseloomustad Jaanuse ja Emma suhteid?

6.Mida said jutustusest teada talupoegade elu kohta pärisorjuse ajal?

7.Jutusta sündmustest Metsa talus!

8.Kuidas võis saada Jaanusest Tasuja?

9.Jutusta Lodijärve lossi vallutamisest.

10.Kuidas jutustus lõppes? Miks ei võinud lool olla õnnelikku lõppu?

2.Ta kakles karuga ja piiskop ütles ,et kui ta hoiab karu temast eemal siis laseb ta Vahuri vabadusse ning Vahur ütles surma voodil Jaanusele ,et võitle oma vabaduse üle.

3.Need edenesid hästi ja nad olid oma vahel head sõbrad.

4.Oodo oli põikpäine ja arvas ,et suudab kõike teha ning lõpus see maksis see team elu.

5.Nad rääkisid nagu õde ja vend ja kuigi Jaanus armastas teda ei näitanud ta seda välja ning emmi ütles:''Jaanus on mõnus ja mõistlik poiss''.

6.Et see oli väga kurnav ja kurb elu ,kui sa oled ori.

7.Oodo tuli Metsa tallu  ,sest ta teadis ,et Maanus on seal ,aga Tambet väiti teistmoodi ja suur võitlus puhkes ning Oodo ütles haavatuna enda meestele ,et pange Metsa talu põlema ning nad panid ja kõik arvasid ,et Jaanus on surnud.

8.Sest tema algatas Jüriöö ülestõusu ,et hukka saata kõik välismaalased ja kes ikka võitles Isamaa vabduse eest ,kui Jaanus.

9.Nad tegid kavalasti ,et saada müürist üle ning siis tormasid lossi ja tapsid kõik kes jäi nende teele ette.

10.Jaanus ehk Tasuja suri ja ma ei tea miks ei oleks võinud olla lool õnnelikku lõppu ,sest mina ei kirjutanud seda raamatut.

Jaanuse teekond Metsa talust pääsemisel 

Kui Jaanus oli Maanuse ära peitnud hakkas ta välja jooksma ,et Oodol pead otsat ära lüüa ,kuid siis tundis ta ,et jalgade all on kuidagi kuum ja vaatas tagasi ja nägi ,et elutuba põleb ning otsis väljapääsu.Ning siis välgatas Jaanusel plaan ,kui ta jookseks läbi tule ülesse pööningule ja hüppaksviimasel hetkel luugist välja siis oleks ta päästetud ja jätaks teistele sellsie tunde nagu ta oleks surnud.Nii ta tegegi jooksis läbi tule haaras Maanuse ning hüppas viimasel hetkel Maanusega aknast välja ja jooksis minema.

Ühel päeval ta kohtas Karu Andrest ja ütles talle ,et ajame need välismaalsed siit maalt ära ning Karu Andres oli sellega päri.Siis läksid nad iga eestlase juurde keda teadsid ning kutsusid neid Jüriöö ülestõusule ja nii saigi Jaanusest Tasuja.

Hernes

1.http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_hernes
2.http://www.hernes.ee/

Eesti Vabariik

1.
a)

Eesti riigilipp

Eesti riigilipp on ühtlasi rahvuslipp. Ta on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus on 105 korda 165 sentimeetrit.

Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine.

b)

Eesti riigivapp

Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp (pildil) ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat (passant gardant) lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta.

c)
Eesti hümn
        
Eesti Vabariigi riigihümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen.


d)


Eesti Vabariigi ametihoone asub Kadriorus


2.
Praegune eesti president on Toomas Hendrik Ilves.Enne teda on olnud Arnold Rüütel,Lennart meria Konstantin Päts.


3.
Riigi lipp,riigi vapp ja riigi hümn.


4.

5.Sest need on riikliku tähtsusega tähtpäevad ja siis peab lippuma Eesti lipp.

6. Eesti Vabariigi aastapäeval,Tartu rahulepingu aastapäeval ja Euroopa päeval.

7. Laulupidudel,aktustel jt sellistel üritustel ja hümni lauldakse südamest ja pärast ei plaksutata.

8. Seda on nende nägudest näha.

9. Kui neil on kõik vajalikud sümbolid olemas:lipp,vapp,hümn.


10. Nõukogude Eesti allus Venemaale mitte Eestile ja maksevahend oli rubla ning inimesed pidid olema ühesugused,sest eristumine tekitas probleeme.Puudus sõnavabadus.


11.Siis peaks terve riik haigestuma näiteks katku või mingisse surmavasse haigusesse ja ,et seda vältida tuleb elada õieti.


12.Et oleks riik oleks jätkusuutlik.


13.Euroopa liit ja Eesti kuulub sinna liitu.